Söömishäirete ennetus

MTÜ Arenduskeskus Ambrosia viis 2009. aastal läbi projekti

„Söömishäirete ennetamise projekt gümnaasiumiõpilastele“

Projekti toetas Tartu Linnavalitsuse Tervishoiuosakond ning loengud olid koolidele tasuta. Esialgselt oli loengu sihtrühmaks gümnaasiumis õppivad tütarlapsed, kuid õpetajate palvel ning laste enda huvist kaasati loengutesse ka noormehi ning loenguid viidi läbi ka põhikooliõpilastele.

Projekti eesmärk:

  1. Söömishäirete ennetamine ja söömishäirega noorte kiirem ravile pöördumine ning söömishäiretest tulenevate terviseprobleemide vähenemine, häire kroonilise kulu tekke ennetamine.
  2. Tervisliku söömiskäitumise soodusatamine.

Projekti vajalikkuse põhjendus

Viimastel aastatel on nii Eestis kui ka mujal maailmas täheldatud söömishäirete juhtumite arvu suurenemise tendentsi. Söömishäired – anorexia nervosa, bulimia nervosa ning liigsöömishäire – on psüühikahäired, mis mõjutavad oluliselt noorte naiste psühholoogilist ning füüsilist tervist. Anorexia nervosa puhul on tegemist häirega, mis psühhiaatrilistest häiretest kõige sagedamini on letaalse lõppega. Anorexia nervosa ning bulimia nervosa saavad sageli alguse varases noorukieas, anoreksia keskmiselt 14-16 aastaselt, buliimia 14-16 aastaselt. Söömishäired on sageli kroonilise kuluga ning toovad endaga kaasa mitmeid terviseprobleeme. Eelnevast lähtuvalt on eriti oluline leida võimalus söömishäirete ennetamiseks ning võimalikult varaseks ravisekkumiseks.

Lähtuvalt teadusuuringutest, on põhikoolis õppivad õpilased söömishäire tekke suhtes vanusest lähtuvalt riskirühmaks – sageli on söömishäirete algus just teismeeas. Gümnaasiumiastmes võime sageli rääkida sekundaarsest preventsioonist – häire või selle alged on siis juba olemas ning infot saab anda peamiselt söömishäire tunnuste ning nende ravivõimaluste kohta. Nooremas eas, põhikooli õpilaste seas, on ka primaarne preventsioon efektiivne ning võimalik söömishäireid ennetada, nende teket vältida.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks:

  1. Teabe jagamine peamiste söömishäirete, nende tekkepõhjuste ja preventsiooni põhimõtete kohta loengu ja vestlusringi vormis, kasutades illustreerimiseks juhtumikirjeldusi, fotosid.
  2. Teabe jagamine – kuidas söömishäireid ära tunda ning millistesse raviasutustesse on nende puhul abi saamiseks võimalik pöörduda.
  3. Teabe jagamine – milles seisneb tervisliku söömiskäitumise ning dieedipidamise erinevus. Õpilaste julgustamine oma söömiskäitumise analüüsimiseks ning vajadusel korrigeerimiseks.

Loengutel käsitletud teemad:

  • söömishäired ja nende tunnused (anorexia nervosa, bulimia nervosa ja liigsöömishäire);
  • söömishäirete mõju organismile ning ravile pördumise sagedasemad põhjused;
  • söömishäirete riskifaktorid (isiksuslikud, perekondlikud, sotsio-kultuurilised);
  • söömishäiret soodustavad käitumislikud faktorid (dieedipidamine, ebaregulaarne toitumine) ning võimalused nende riskifaktorite vähendamiseks (tervislik söömiskäitumine);
  • söömishäirete tekke ennetamine enda lähedaste, tuttavate ja sõpradega suheldes;
  • söömishäirete ravi põhimõtted (ravimeeskond, kus ravitakse, peamised alused);
  • info, millistes Tartu asutustes söömishäirete raviga tegeletakse (TÜ Psühhiaatriakliiniku söömishäirete osakond, Ambromed Kliinik)

Lektoriteks olid psühholoog, füsioterapeut Karin Lätt (13 loengut eesti keeles) ning psühholoog Jelena Põldsam (2 loengut vene keeles).

Eesti keelsed loengud toimusid järgmistes koolides:

  1. Tartu Descartes`i Lütseum, 10.-12. klass (18.05.2009)
  2. Tartu Forseliuse Gümnaasium, gümnaasium (18.05.2009)
  3. Tartu Miina Härma Gümnaasium, gümnaasium (29.09.2009)
  4. Tartu Veeriku Kool, 5.-9 klass
  5. Tartu Raatuse Gümnaasium, 12.a klass (7.10.2009)
  6. Tartu Raatuse Gümnaasium, 10. klass (14.102009)
  7. Tartu Raatuse Gümnaasium, 12.b klass (14.10.2009)
  8. Tartu Herbert Masingu Kool, 8.-9. kl. (2.12.2009)
  9. Tartu Herbert Masingu Kool, 10.-12. kl. (2.12.2009)
  10. Tartu Kunstigümnaasium, 7a klass (10.12.2009)
  11. Tartu Kunstigümnaasium, 5b klass (10.12.2009)
  12. Tartu Kunstigümnaasium, 7c klass (10.12.2009)
  13. Tartu Kunstigümnaasium, 8c klass (10.12.2009)

Kokku osales eestikeelsetes koolides toimunud loengutel 307 õpilast seitsmest Tartu koolist, neist 252 olid tüdrukud ja 57 poisid. Loengus osales 142 põhikoolis õppivat õpilast ning 165 koolide gümnaasiumiastmes õppivat õpilast.

Saavutatud eesmärgid:

  • Õpilaste suurem teadlikkus söömishäiretest, nende tunnustest ja tekkepõhjustest.
  • Õpilased said infot, milles seisneb tervisliku söömiskäitumise ning dieedipidamise erinevus. Õpilasi julgustati oma söömiskäitumise analüüsimiseks ning vajadusel korrigeerimiseks.
  • Õpilased said infot söömishäirete ennetamise võimalustest ning infot, kuhu söömishäire puhul pöörduda.

Edasised suunad söömishäirete ennetuses

Üheks võimaluseks söömishäirete ennetuse alase töö jätkamisel on sihtgrupi laiendamine ning loengute lugemine suuremale hulgale õpilastele. Antud projekti läbiviimisest lähtuvale kogemusele ning ka teadusuuringutele tuginedes oleks otstarbekas suuremat tähelepanu pöörata põhikoolis õppivatele õpilastele. Nende söömiskäitumine on kujunemisjärgus, samuti on selles vanuses kehakaalule ning – kujule suurem tähelepanu. Uuringutes on leitud, et põhikoolis õppivad õpilased on söömishäire tekkeks vanuse poolest riskigrupis. Söömishäirete ennetamiseks on oluline anda õpilastele infot tervisliku toitumise/ söömiskäitumise kohta, teavitada neid söömishäirete tekke ohust nt. dieedipidamise puhul.

Ka töö gümnaasiumiõpilastega on oluline, julgustamaks söömishäirega noori professionaalset abi otsima, sõpru ja lähedasi aitama. Projektist saadud kogemuse põhjal võib öelda, et põhikoolis ja gümnaasimis õppivad õpilased on ise huvitatud tervisliku toitumise, tervislike eluviiside ning sportimise kohta info saamisest ning on korraldatavate loengute suhtes avatud.